Tutvu regulatsioonidega ja toeta õigeid rohepesuvabu partnereid.
Eesti ja Euroopaliit on viimas läbi suuremahulisi muutuseid seadusandluses ja regulatsioonides, et saavutada kiiremas korras kuus keskkonna eesmärki:
Eesti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted peavad olema valmis edastama oma jätkusuutlikkuse andmeid oma suurettevõtetest ja finantsasutustest partneritele juba 2023 aasta kohta!
Euroopa kestliku rahastamise paketiga seoses tuleb suurettevõtetel 2023. aasta kohta koostada jätkusuutlikkuse ja ESG aruanne. Teatud juhtudel tekib kestliku rahastuse taksonoomiast tulenev kohustus hinnata senisest täpsemalt ettevõtte tegevusi lähtuvalt kuuest keskkonnaeesmärgist.
Selleks, et eesmärke hinnata ja mõõta on tarvis meeletult palju andmeid. Finantsasutused ja suurettevõtted peavad lisaks asutuse sisestele tegevustele olema võimelised hindama ka oma alltöövõtjate ja klientide keskkonnamõjusid.
Seetõttu mõjutab kestliku rahastuse taksonoomia ka otseselt Eesti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid, olles partnerluses suurettevõtete ja finantsasutustega, kes neilt andmeid ootavad.
Eesti on tegemas suuremahulist rohepööret. Täna on aga kurb tõsiasi, et Eesti ettevõtted on keskkonna- ja kliimamõjude adresseerimisel Euroopa keskmisest näitajast tugevalt maas. Eestis on on investeerinud kliimamuutustega kohanemisse vaid 27% ettevõtetest, kuid Euroopa Liidu keskmine on 43%.
Hea uudis on see, et üks läbiv numbriline mõõdik kliimamõjude kaardistamisel on kasvuhoonegaaside heite kogus CO₂ ekvivalendina.
CO₂ jalajälje vähendamine on kõige konkreetsem rohepöörde tegevus. CO₂ jalajälje vähendamine on ka osa kliimameetmetest ÜRO kestliku arengu eesmärkide seas.
Ettevõtte CO₂ jalajälge on oluline teada, sest see on esimene samm, et planeerida enda ettevõtte äristrateegia jätkusuutlikuks. Jätkusuutlikus ettevõttes on juhtimisotsuste tegemisel võrdselt olulised keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismeetmete valik (ESG raamistik).
